Artiklid

Toomas Tõniste - kandidaat nr 164
rahandusminister, vallavolikogu esimees 2016-2017

Viimaseid kuid ametis olev Viimsi vallavolikogu võib oma tööga rahul olla – investeeringud on suurenenud, oleme ehitanud ja parandanud teid, valminud on uus lasteaed, kooli juurdeehitus, spordihall, terviserajad. See ei ole ainult volikogu teene, valla elu edendamises on iga viimsilase panus maksude, aga ka kaasamõtlemise näol. Suur tänu teile selle eest.

Eelmiste kohalike volikogude valimiste järel oli Viimsis suurim väljakutse luua laiapõhjaline koalitsioon. Teadsime, et võimuvõitlus ja napi ülekaalu kasutamine lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks ei vii elu edasi. Praegusesse koalitsiooni kuuluvad lisaks IRL-ile Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. Praegu on väga hea meel tunnistada, et volikogu on tegelenud  valla arendamisega ning ametnikud on saanud teha oma tööd täie pingega, kuna neil pole olnud  kartust jääda poliitiliste mängude rataste vahele.

Jan Trei, IRL, abivallavanem, IRL Viimsi vallavanema kandidaat

Viimsi IRL läheb saabuvatele valimistele sirge seljaga. Oleme täitnud enamuse 2013. a kohalikel valimistel lubatud valimislubadustest!

Meie eestvedamisel valmis kaasaegne 144-kohaline Uus-Pärtle lasteaed, Haabneeme Kooli juurdeehitus ja moodne kergejõustikustaadion,  gümnaasiumiõpilased saavad tasuta lõunat, rajatud on ühtne veesüsteem ning Muuga sadamasse vee- ja reoveepuhasti – tänu sellele ei sõltu me naaberomavalitsustest. Meie eestvedamisel on valminud Viimsi Kaunite Kunstide Kooli tööprojekt – rajame ühe katuse alla muusikakooli, kunstikooli, edendame Viimsi Huvikeskust ning viime huvihariduse seeläbi täiesti uuele tasemele. Samuti tuleb sellesse hoonesse 500- kohaline moodne ja kaasaegne kontsertsaal.

Mari-Ann Kelam 163 , Viimsi Vallavolikogu esimehe kandidaat

Kas Sulle kui kogenud poliitikule, kes on elanud valdava osa elust USA-s, olnud aktiivne osaline Eesti taasiseseisvumisprotsessis ning kahe  Riigikogu koosseisu liige, on vallaelu ja  kommunaalteemad pakkunud piisavalt pinget?

Kohaliku poliitika teemad on väga elulised ja realistlikud, usun siiralt, et inimene peab panustama selle koha ellu, kus ta kodu on. Tihti on kohalikud probleemid raskemadki kui riiklikud või rahvusvahelised, sest need on inimesele hingelähedasemad ja puudutavad teda väga vahetult. Mida naaber teeb, on  olulisem kui see, mida riik teeb. Inimesed suhtuvad oma kodusse ja kodukohta  emotsionaalselt. Sõnad „kodu,“ „kodumaa,“ „kodumaja“ on kõigile väga südamelähedased, kuid vahel ka valulised.

Arvo Saat - kandidaat nr 178, Eesti esimese arvutikooli, Tallinna Arvutikooli asutaja, tegevjuht, koolitaja
Viimsi valla hariduskomisjoni staažikas liige

Digipööre Viimsis!

Digipöörde eesmärk hariduses on digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppeprotsessi. Digiseadmete kasutamisega rikastatakse õppetööd ja arvestatakse paremini õppijate vajadusi ja võimeid, aidates neil saavutada paremaid õpitulemusi. Digipöörde eesmärk Viimsi vallas on elanikele pakutavate teenuste kättesaadavuse kiirus ja kvaliteet, vallavalitsuse töö efektiivsus ja läbipaistvus uute ning turvaliste IKT lahenduste abil.

Klassikaline tõde eesmärgist ütleb: kui Sa ei tea, kuhu Sa pead jõudma, siis suure tõenäosusega Sa õigesse kohta ei jõua! Viimsi valla haridusvõrgu, noorsootöö, haridusasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning lasteaedade arengukavade  vastuvõtmine näitab, et haridusasutuste juhid, valla juhid ja volikogu liikmed on seadnud haridusega seonduvad teemad prioriteetseks. Haridusasutuste juhtidel ja vallaametnikel on nüüd kohustus teha õigeid valikuid ja mõistlikke otsuseid. Uute lasteasutuste hoonete avamisega on Viimsis juba harjutud, nüüd on aeg sisuga sisuliselt tegeleda ka valla kui haridusasutuse pidaja vaates.  

Rein Ottoson - kandidaat nr 173

Rein Ottoson ei vaja viimsilastele tutvustamist. Mitmekordne Eesti meister ja meie parimate purjesportlaste treener on nüüdseks juba kakskümmend aastat pidanud omanimelist  purjespordikooli. Ottosoni elus on kirjutamisväärset mitme raamatu jagu – nii sõjajärgsest lapsepõlvest ja purjespordiga alustamisest kui ka hilisemast tööst Eesti ja Nõukogude Liidu koondise treenerina. Viimastesse aastakümnestesse mahuvad lisaks oma kooli üles ehitamisele treeneritöö Jaapanis ja Soomes.

1997. aastal alustanud Rein Ottosoni purjespordikool oli üks esimesi erakoole Eestis üldse. „Kui Riigikogu 1998. aastal erakooliseadust muutis , tehti seda suures osas meie kooli silmas pidades. Oma kooli jaoks kirjutasin ise valmis nii õppekavad kui ka metoodika,“ meenutab ta algusaegu.

Rein Madissoon - kandidaat nr 168, ettevõtja

Viimsi elukeskkond on juba praegu üks Eesti hinnatumaid, aktiivse arendustegevuse tulemusena lisandub meie valda igal aastal arvestatav hulk elukohti ja elanikke. Pidevalt suurenev koormus taristule - eeskätt teedele ja liiklusele, aga ka nappivale veeressursile sunnib mõtlema, kuidas areneda edasi nii, et rahul oleksid elanikud ning areneks ka meid ümbritsev keskkond.  

Nn „tarkade töökohtade“ loomine Viimsisse on üks võimalus, kuidas muuta siinne elu kõigi viimsilaste jaoks mugavamaks.

Raido Oras - kandidaat nr 174

Toetan kodutunnet Viimsis!

2007 aasta kevadel kutsuti mind Viimsisse koguduse pastoriks. Kümne aasta  jooksul küsisin endalt  ja koguduselt: mismoodi saame olla kasulikud kohalikus piirkonnas. Nii sündisid mitmed projektid  koostöös vallaga, mis aitasid kohalikke abivajajaid.  Olgu selleks siis lase toitlustamine koolivaheaegadel või küttepuude soetamine peredele. Loomulikult rääkimata koostöös ettevõtjatega tehtud jõulupakkidest ja toiduabi jagamisest. Soovisime, et igaüks tunneks, et neist hoolitakse ning võimalusel aidatakse.

Priit Robas -kandidaat nr  166
Viimsi vallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees

Pikaajalised arenguotsused vajavad kogukonna heakskiitu

Viimsi valitakse elukohaks enamasti siinse elukeskkonna tõttu. Sõna „keskkond“ ei tähenda pelgalt metsa ja mereäärt, vaid laiemalt kogu ümbrust ning siinset olustikku – turvalisust, teenuseid ja pidevat arengut. Valla juhtimisel ja arengute kavandamisel on seetõttu kõige olulisem arvestada nende inimestega, kes Viimsis juba elavad.

Vallas toimuva määrab pikemaks perioodiks üldplaneering – pikaajaline plaan, mille kogukond on läbi vaielnud ning kus on kirjas peamised arengusuunad aastakümneteks. Meie valla üldplaneeringu koostamisest on möödas seitseteist aastat ning on aeg küsida kogukonnalt, kas tol hetkel läbi vaieldud teemad vajavad uuesti arutamist. Viimsi ei saa kunagi olema mastaapne  ettevõtluspiirkond tööstus- ja logistikaparkidega.

Meelis Saluneem - kandidaat nr 167

Viimsi on viimase paarikümne aastaga tohutult arenenud, oleme Eesti kõige kiiremini kasvav ja ettevõtlikum vald.

Jätkuv kasv ja uusarenduste lisandumine kohustavad mõtlema, mida toovad arendused endaga kaasa. Viimsi teede- ja koolivõrk, nappiv veeressurss ning kolmest küljest ümbritsev meri piiravad meie võimalusi kasvada kvantiteedilt, kuid ei takista arengut kvaliteedilt.

Põlise viimsilasena soovin, et Viimsi ei muutuks järjekordseks „mäeks“, tema väärtusteks peavad jääma rohelus, meri ning kvaliteetne ja mõistliku mahuga elukeskkond koos tarkade töökohtade ja välja arendatud taristuga. On viimane aeg küsida viimsilastelt, millises suunas peab vald arenema ning milliseid uusarendusi me vajame ja lubame.

Katrin Markii - kandidaat nr 169

Inimene on loomupoolest uudishimulik. Õppimine on loomulik ja õppimisvõime kaasasündinud. Inimene oma uudishimus on suuteline õppima uskumatult palju, vaja on vaid aega, huvi ja eesmärki, mille nimel pingutada. Õpime õppimisele mõtlemata eelkõige siis, kui õpitav on uus ja huvitav ning omandatu elus eneses rakendatav.

Oleme juba kaua teadnud, et õppimine ja õpitu omandamine on palju mitmetahulisem kui pelgalt infovahetus õpetaja ja õpilaste vahel. Õpikutüki läbivõtmine ei pruugi alati tähendada, et õpilased õpitust päriselt aru saavad. Kool võib olla tüütu, kui seal lihtsalt ollakse või käiakse, õppimine igav, kui eesmärgiks on vaid hinde saamine. Meil kõigil on õppimise kogemus.

Õppida on võimalik igal ajal ja igal pool

Antti Ränisoo – kandidaat nr 183

Olen elanud Viimsis 12 aastat ja tunnen, et nüüd on aeg ka ise panustama hakata. Viimsi on hea paik elamiseks, sest  siin on loodussõbralik ja turvaline elukeskkond,  hea hariduse kättesaadavus ja eelkõige on siin enamjaolt kõik eluks vajalik kättesaadav. Aeg-ajalt on siiski vaja teha muudatusi, et ikka paremuse poole liikuda ja seega toon välja mõningad eesmärgid, mida võiks täita.

Olen ise olnud väga palju seotud teedeehitusega ja seetõttu soovin panustada Viimsi valla teedearengusse.

Lauri Rohtoja - kandidaat nr 175

Meie vallal läheb hästi, elanikkond suureneb, avame uusi lasteaedu ja koole, tuleb juurde kaubanduspindu, sportimisvõimalused on head, teenuste valik kasvab igakuiselt. Kui teenused on kodu lähedal kättesaadavad, siis transpordile kodust tööle ja tagasi kulutame endiselt päris palju oma ajast.

Tõsi on, et elades Tallinna kõrval peame vähe mõtlema sellele, kuidas valla elanike tööhõivet tagada.

Meil kõigil on kodu - selleks on maja või korter, veidi sügavamal juurdlemisel ka kodutänav, koduküla, koduvald ja kodulinn. Kodu ei saa ega või  käsitleda lahus laiemast kontekstist, milleks on terve Eesti.

Kui tahame oma kodude juures midagi muuta, on mõistlik alustada  lähimast – oma isiklikust kodust. On hea, kui suudame luua materjale, mis ei ole tervisele kahjulikud ning on samas efektiivsed soojuskadude vähendamisel. On hea, kui kodus ja ka väljaspool seda on piisavalt puhast õhku. On hea, kui suudame luua heakorrastatud koduaia ja kanda hoolt selle eest, mis jääb koduaia taha. On hea, kui oskame näha laiemat ümbrust, hinnata selle kestlikkust ja õppida teiste kogemusest.

Kristiina Laura Järve - kandidaat nr 170
Viimsi noorte volikogu esimees 2016 - 2017

Sel aastal saavad esmakordselt õiguse valida 16-aastased noored. See on tekitanud küsimusi, kas noorte vajadused on veidi vanemate omast erinevad ning millest Viimsi noored puudust tunnevad.

Olles olnud viimased poolteist aastat Viimsi noorte volikogu esimees, julgen kinnitada, et kuigi noorte huvid võivad olla üsna erinevad, on ka noori põlvkondlikult ühendavaid teemasid. Viimsis on nendeks kindlasti vaba aeg ja ühistransport.