Artiklid

Meil kõigil on kodu - selleks on maja või korter, veidi sügavamal juurdlemisel ka kodutänav, koduküla, koduvald ja kodulinn. Kodu ei saa ega või  käsitleda lahus laiemast kontekstist, milleks on terve Eesti.

Kui tahame oma kodude juures midagi muuta, on mõistlik alustada  lähimast – oma isiklikust kodust. On hea, kui suudame luua materjale, mis ei ole tervisele kahjulikud ning on samas efektiivsed soojuskadude vähendamisel. On hea, kui kodus ja ka väljaspool seda on piisavalt puhast õhku. On hea, kui suudame luua heakorrastatud koduaia ja kanda hoolt selle eest, mis jääb koduaia taha. On hea, kui oskame näha laiemat ümbrust, hinnata selle kestlikkust ja õppida teiste kogemusest.

Probleemide kuhjumine - näiteid elust enesest

Kui rikume looduse kolme põhielemendi: maa, vee ja õhu tasakaalu, siis rikume ka elukeskkonna tasakaalu. Tiheasustus muudab taimede, loomade, lindude ja inimeste rohelise eluruumi järjest ahtamaks. Rohealad on tihti killustunud ega moodusta koostoimeks vajalikku võrgustikku. Kui kirjeldatud probleemid liituvad, võivad tekkida soovimatud väärarengud.

Üks näide soovimatute väärarengute kohta on Ameerika Ühendriikidest Seattle´ist, kus maa, vee ja õhu vahelise tasakaalu rikkumine tõi kaasa elukeskkonna olulise halvenemise. Kui 1972. aastal oli 40 protsenti linna  maa-alast haljastatud, siis 2007. aastaks oli see linna pideva laienemise ja ehitustegevuse aktiviseerumise tõttu langenud 17 protsendini. Olukorra tõsidus sai selgeks 2007. aastal esitatud linna elukeskkonna aruandes: korrusmajade katuste temperatuur tõusis 71oC-ni. Linna kohale tekkinud kuum õhukiht tõstis õhutemperatuuri ka maapinnal, muutes elamise talumatuks. Kuna linna maa-ala oli suures ulatuses kinni pitseeritud (ainult 17% oli haljastatud), siis sadeveel ei olnud piisavalt võimalust ära voolata, rohked üleujutused muutusid 1990-2000-ndatel aastatel sagedasteks ning halvasid linnatranspordi. Probleemide kuhjumine tekitas Seattle´ elukeskkonnas soovimatuid tagajärgi, mis sundisid otsima tõhusaid lahendusi. Nüüdseks on linn välja arendanud programmi, milles nõutakse igal kinnistul rohefaktori täitmist, et saavutada aastaks 2025 haljastuse protsendiks 75.

Viimsi elukeskkond ei ole kaugeltki halb, meil on piisavalt rohelust ja ka hoonestuse planeeringud ei tõuse kõrgustesse tuulte meelevalda. Samas iseloomustab Viimsi elukeskkonda tänu suhteliselt kõrgele pankkaldale avatus läänesuunalistele tuultele. Külmal perioodil suurendab avatus tuultele soojusenergia kulusid. Mida teha?

Vältimaks eespool kirjeldatut. vajab Viimsi elukeskkond tarka lähenemist. Hoonestust on vaja kaitsta aastaringselt töötava haljastusega. Praegu torkab eriti  silma Viimsi lasteasutuste  - nii lasteaedade kui ka koolide – „alasti“ olek. Külmal aastaajal, kui lehtpuud on oma lehed langetanud, on hooned avatud tuultele ja soojusenergia kulud suurenevad oluliselt. Lahendus peituks targas haljastuses, mis kaitsevad hooneid külma ja tuule eest.

Teiseks probleemiks Viimsis on suhteliselt tagasihoidlik päikeseenergia kasutus. Eestis on juba üle 600 päikeseenergial edukalt töötavat majapidamist. 300-400 elektrit tootvat päikesepaneeli tööstushoone katusel ei ole kellegi jaoks uudis. Juba on valminud esimesed päikeseelektrijaamad - nii käivitus tänavu Harjumaal Laastu talus PhD kraadiga taluniku Mihkel Looritsa algatusel üks Eesti suuremaid päikeseelektrijaamu koguvõimsusega 177 kW, mis on võimeline kindlustama 30-35 keskmise majapidamise vajadused. Eesti Energia on rajamas OÜ Estonia piimafarmile 174 kW võimsusega päikeseelektrijaama. Hiiumaale planeeritakse 3240 paneeliga 900 kW võimsusega päikeseelektrijaama ning ettevõtja Aap Hirvesoo planeerib rajada Peetri alevikku 4500 paneeliga päikeseelektrijaama, mille võimsus ületab 1000 kW. Nii edasi arutledes piisab kogu Eesti elektrivajaduse rahuldamiseks Võrtsjärve suuruse maa-ala katmiseks päikesepaneelidega. Võime rajada ka mitmeid väiksemaid päikeseelektrijaamu üle Eesti. Viimsis on kindlasti piisavalt tarkust, et arendada hästi läbimõeldud päikeseelektrijaamu, mis oluliselt parandavad elukeskkonda.

Roheline urbanism levib ning seab meile tõhusa haljastuse raamistikus ka energeetilised, sotsiaalsed, psühholoogilised ja esteetilised soovitused ehk teisiti öeldes – targad lahendused. Nii saame parandada targa taimkatte istutamisega ja targa hoonestuse energiasäästlikkusega ka valla kogu keskkonna vastupidavust kliimamuutustele.

Arvi Altmäe

 

Viimsis 23.08.2017