Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond. Maailma poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent kes samas usuvad, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. Erinevalt liberaalidest, kelle jaoks raha on ainus väärtus, peame meie tähtsaks ühiskonna sidusust, kultuuri, traditsioone. Ning erinevalt kõigist vasakpoolsetest peame vabadust tähtsamaks kui võrdsust.

 

Mari-Ann Kelam - nr. 163
Positiivne suhtumine - kõige alus!

Mari-Ann Kelam on olnud Eesti poliitikas aktiivselt tegev juba enne 1991.aastat.  Ta on olnud Eesti Kongressi ning X ja XI Riigikogu liige, pikaajaline Viimsi vallavolikogu liige, alates kevadest 2017 vallavolikogu esimees. Hariduselt raamatukoguteaduse magister, tal on kaks last ja viis lapselast. Viimsis elab ta viimased viisteist aastat.Mari-Ann Kelam: Soovin, et valla juhtimine oleks senisest avatum, kodaniku- ja keskkonnasõbralikum. Viimsi peab säilitama oma näo. Seisan selle eest, et tarkade töökohtade ja konkurentsivõimelise ettevõtluse kõrval säiliks Viimsi rohelus, merekultuur, äärelinnale omane  keskkond, kus inimestel on turvaline ja mugav elada.

Toomas Tõniste - nr. 164
Hea ja mõnus Viimsi!

Toomas Tõniste on olümpiavõitja, edukas ettevõtja, rahandusminister, Riigikogu liige aastatel 2007-2015 ning Viimsi vallavolikogu esimees 2016 – 2017, kolme lapse isa ja põline Viimsi elanik. Toomas Tõniste:  Viimsi vajab edasiseks arenguks tasakaalu. Inimesed, kes Viimsisse elama tulevad, otsivad mere lähedust ja sõbralikku keskkonda. Järgmise volikogu kõige olulisem ülesanne ongi leida tasakaal suurte kortermajade ehituse ja Viimsile omase ümbruse, tugevate külade ja kogukonna ning peresõbralikkuse säilitamise vahel

Jan Trei - nr. 165
Peresõbraliku Viimsi eest! 

Jan Trei on praegu Viimsi abivallavanem, ta on juhtinud Viimsi ja Saue linna ning olnud mitmetel valitavatel ametikohtadel omavalitsustes. Ta on hariduselt jurist ja riigiteaduste magister. Jan on abielus, tal on kaks last. Jan Trei: Soovin, et Viimsi oleks lisaks suurepärasele elukeskkonnale kõige eesrindlikum omavalitsus. Seda aitab kindlustada hariduse ja targa ettevõtluse edendamine  - rahvusvahelise International Baccalaureate kooli loomine ja teadusmahuka ettevõtluse soodustamist koos nn tarkade töökohtadega aitavad muuta Viimsi Eesti kõige edumeelsemaks ja inimsõbralikumaks omavalitsuseks.

 

Priit Robas - nr. 166
Teeme koos - külade ja kogukonna heaks!

Priit on olnud viimase vallavolikogu keskkonnakomisjoni liige ja esimees. Keskkonnakomisjoni eestvedamisel on Viimsi vald tellinud inimeste tervise ja liikuvuse uuringuid. Priit Robas: Keskkond meie ümber tähendab lisaks loodusele ka turvalisust ja elukeskkonda. Kogukonna otsuseid keskkonna kujundamises ei tohi kergekäeliselt muuta, olulised otsused sh üldplaneeringu muutmine jne vajavad laiapindset arutelu ja heakskiitu. Leian, et oluliste otsuste tegemisel peame toetuma ekspertide arvamusele ja uuringutele, ka valla töö tulemused peavad olema mõõdetavad ja hinnatavad. 

Meelis Saluneem - nr. 167
Paneme piiri..

Meelis on põline viimsilane, kes on tegutsenud ettevõtjana nii transpordis kui ka kalanduses. Teda on korduvalt valitud valla juhtorganitesse. Aastast 2011 kuni tänaseni on ta olnud  valla eelarve- ja arengukomisjoni liige, aastatel 2012-2015 oli ta Viimsi Vee nõukogu juht. Meelis Saluneem: Viimsi ei tohi muutuda järjekordseks „mäeks“, tema väärtusteks peavad jääma rohelus, meri ning kvaliteetne ja mõistliku mahuga elukeskkond koos tarkade töökohtade ja välja arendatud taristuga. Paneme piiri Viimsi linnastumisele ning otsustame vastutustundlikult, millise Viimsi jätame oma lastele.

Rein Madisson - nr. 168
Targad töökohad Viimsisse!

Rein on Viimsi elanik aastast 1988. Peres on kaks täiskasvanut last. Ta on valla volikogu liige 2002. aastast, juhtinud maa- ja planeerimiskomisjoni, keskkonna- ja heakorrakomisjoni ning kultuuri- ja spordikomisjoni. Aastatel 2009-2010 oli Rein abivallavanem. Rein Madissoon: Pean oluliseks Viimsi tasakaalustatud arengut. Leian, et kohalik omavalitsus peaks senisest enam panustama ka ettevõtluskeskkonna loomisesse. Me vajame tarku töökohti, mis loovad kõrgemat lisandväärtust. Selleks, et meelitada uusi talente, tuleks Viimsis enam tegeleda elu- ja töökeskkonna parandamisega, meil peab olema võimalikult terviklik nägemus sellest, mis toimub valla arengus 10 või 20 aasta pärast.

Katrin Markii - nr. 169
Õppida on huvitav! 

Katrin Markii on Viimsi elanik 2005 aastast. 2007- 2015 töötas ta Viimsi vallavalitsuse haridus- ja noorsooametis, millest kaks viimast aastat oli ameti juhataja. Hetkel töötab Pärnu linnavalitsuses haridusnõunikuna. Tallinna Ülikooli riigiteaduste magistrant. „Valla haridusellu saab ja tuleb kaasata kõik kogukonna liikmed põnnist väärikani. Koos õppivad eri põlvkonnad ja haridusasutused kaasavad õppetöösse nii kogukonna organisatsioone kui ka kohalikke ettevõtteid. Õppida on võimalik kõikjal - Viimsi oma rikkalikku keskkonnaga loob selleks võimalused nii metsas kui ka rannas, nii klassiruumis kui ka muuseumis või Laidoneri pargis. Soovin taaselustada kooliaedade traditsiooni, et koolid saaksid viia ellu rohkem projekti- ja kogemusõpet ning tuua lapsed klassiruumidest õue õppima. Haridusel peab olema praktiline väärtus ning õppimine peab olema huvitav“

 

 

Kristiina Laura Järve - nr. 170
Noored vallas kuuldavaks!

Kristiina on 20-aastane. Ta on lõpetanud Pirita Majandusgümnaasiumi ja asunud õppima õigusteadust Tartu Ülikooli. Kolm aastat tagasi liitus ta Viimsi Noortevolikoguga ning on olnud viimased kaks aastat valitud selle esimeheks. Kristiina Järve: Noortevolikogus sain võimaluse selgitada otsustajatele, mida noored vajavad ja tahavad oma kodukohas näha või muuta. Tahan kindlasti muuta bussiliikluse korraldust ning tekitada rohkem võimalusi sportimiseks ning muusikaga tegelemiseks. Vald saaks noorte eneseharimise mitmekesistamiseks soodustada uute trenni- ja õpikohtade rajamist, kuhu oleks motiveeriv tulla õpetama ka treeneritel ja õpetajatel. Ka noored BMX-i, rula ja tõukeratta huvilised noored peaksid saama teha oma lemmiksporti siseruumides, et nende tegevus ei sõltuks nii palju Eesti ilmast

Kairi Uuk - nr. 171
Sotsiaalne hoolivus Viimsis!

Kairi Uuk on sotsiaaltöötaja. Ta on Viimsis elanud 30 aastat. Kairi on töötanud Viimsi vallavalitsuses sotsiaaltööspetsialistina. Ta on valla volikogu liige ja osalenud pikalt sotsiaalkomisjoni töös. Kairil on ka mälutreeneri tunnistus. Kairi Uuk: Soovin, et Viimsis oleks rohkem sotsiaalset hoolivust. Selleks tuleb parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust - et sotsiaalteenused jõuaksid kõigi abivajajateni õigeaegselt. Samuti tuleb täiustada ja laiendada olemasolevaid teenuseid – et igas vanuses abivajajad saaksid just neile sobivat tuge ning tunneksid end samas väärikalt.

Arvi Altmäe - nr. 172
Tark ja läbimõeldud keskkond!

Arvi Altmäe on Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor emeeritus, pikaajaline Eesti Kodukaunistamise Ühenduse esimees, targa ja energiasäästliku ehitamise ning keskkonna kujundamise vaieldamatu autoriteet. Tal on kaks doktorikraadi: sotsiaalteadustes Tallinna Ülikoolist ja kasvatusteadustes Tampere Ülikoolist. Viimsi elab ta aastast 1996.

Arvi Altmäe: Viimsi on meie kodu. Tark ja läbi mõeldud keskkond ning energiasäästlik ehitus aitavad hoida Viimsi jätkuvalt nende Eesti valdade esirinnas, kus on hea elada, töötada, lapsi kasvatada. Tahan, et Viimsis oleks Eesti kõige parem keskkond tarkade ja väärikate inimeste kasvatamiseks.

Rein Ottoson - nr. 173
Hea ja mõnus Viimsi!

Rein on omanimelise purjespordikooli rajaja ning juht, tema õpilaste hulka kuulub kogu Eesti purjetajate eliit. Ta on õpetanud sportlasi Jaapanis, Soomes ja olnud endise NLiidu koondise treener. Rein Ottoson: Kandideerin IRLi nimekirjas, kuna nende tõekspidamised riigikaitse ja riigi hoidmise kohta on mulle sümpaatsed, samuti hindan, kui toetatakse inimeste ise hakkama saamist. Ettevõtja ja kooli omanikuna olen hästi kursis ettevõtjate rõõmude ja muredega ning hariduse ja huvihariduse küsimustega. Toetades Viimsi noorte õppimist ja harjutamist, saame olla kindlad, et valla elu edeneb ja peale kasvab haritud ning hästi hakkama saav põlvkond

Raido Oras - nr. 174
Hea ja mõnus Viimsi!

Raido elab Viimsis alates 2007. aastast, ta on õppinud Tartu Ülikoolis teoloogiat ning on Viimsi Vabakoguduse pastor. Raido peres on kolm last – kaks neist on perre sündinud, üks tulnud. Kui Raido tunneb, et tahab puhata, paneb ta kiivri pähe ning sõidab mootorrattal mööda Eestit ringi. Raido Oras: Minu kutsumuseks on elamisväärne keskkond nii looduses kui ka inimeste vahelistes suhetes. Kümne aasta jooksul oleme koguduses koostöös Viimsi valla ja kohalike ettevõtlike inimestega toetanud puudust kannatavaid perekondi. Leian, et kui näed vajadust siis tuleb ise käised üles käärida ja tööle asuda ning kandideerin, kuna tunnen, et mul on jõudu ja energiat panustada valla arengutesse senisest laiemalt.

Lauri Rohtoja - nr. 175
Hea ja mõnus Viimsi!

Lauri on lõpetanud TTÜs energeetika eriala. Ta on töötanud Harju Elektri Autojuhtmete Tehases ja Eestis autode ja elektroonikatööstusele juhtmeköidiseid valmistanud ettevõttes PKC Eesti AS. Töötab riigi omanduses olev raudteeveo ettevõte AS EVR Cargo juhatuse liikmena. Lauri on abielus, tal on kolm last. Viimsi valla elanik 2007. aastast. Lauri Rohtoja: Usun, et suudan kõige rohkem panustada ettevõtjate ja ettevõtlusega seotud inimeste toetamisse. Tean, mida ettevõtjad hindavad, kui hakkavad oma äriplaani teoks tegema, kui lihtne on saada tuge omavalitsuselt, kas jätkub tööjõudu, kas on sobivad infrastruktuurid kättesaadavad, kui lihtne on leida koostöös omavalitsusega alternatiivseid lahendusi. 

Jaanus Lember - nr. 176
Hea ja mõnus Viimsi!

Jaanus on õppinud TEMT-is autondust ja Tartu Ülikoolis keemiat, alates 1996 aastast elab ta Kelvingis. Jaanus on ettevõtja – märksõnadeks Devin´i aluseline mineraalvesi ning Texaco laevanduse määrdeained. Tal on kolm tütart ja kolm poega. Jaanus usub, et on Viimsi ainuke loomapidaja – ta peab Aksi saarel šoti mägiveiseid ja lambaid. Jaanus Lember: Pooldan selge ja tugeva Viimsi keskuse teket koos huviringide, teenuste ja vallamajaga. Pean oluliseks Viimsi väikesaarte, pühakodade ja Kelvingi heaolu ja käekäiku. Käin ka ise aastaringselt merel ning olen olnud tegev Kelvingi paadisadama ja Viimsi Jaakobi kiriku ehitamise juures

Ado Viik - nr. 177
Hea ja mõnus Viimsi!

Ado on Eesti Haigekassa, Tallinna EHK Harju osakonna direktor.
Ravikindlustuse alane töökogemus on 25 aastat alates Haigekassa loomisest.
Abielus, peres on 4 täiskasvanud last ja 4 lapselast.
Kõrgem haridus Eesti Põllumajanduse Akadeemiast.

Arvo Saat - nr. 178
Teeme Viimsis digipöörde!

Arvo on Eesti esimese arvutikooli - Tallinna Arvutikooli - asutaja, tegevjuht, juhtimiskonsultant ja koolitaja-konsultant. Arvo on töötanud koolijuhina, tegevjuhina, personalidirektorina ja IT-juhina. Viimsisse tuli ta elama 1979. aastal ning oli aktiivne osaline uue keskkooli ülesehitamisel. Ta on olnud pikka aega Viimsi valla haridus-, kultuuri- ning noorsootöö komisjonis. Koostanud Viimsi valla haridusasutuste IKT arengukava.
Arvo Saat: Aitan kaasa Viimsi hariduselu kaasajastamisele IKT võimalusi kasutades. Aitan ellu viia digipööret Viimsis, haridusasutustes ja vallas!. Samuti pean vajalikuks Viimsi vallas kiire internetiühenduse loomist, mis aitaks tuua valda uusi töökohti ja uut äritegevust.

Sulev Ennomäe - nr. 179
Hea ja mõnus Viimsi!

Sündinud Jõgevamaal, õppinud EPA-s ja TLÜ-s , haridus kõrgem. Olen elanud Viimsis üle 30 aasta. Töötanud S.M.Kirovi nimelises kalurikolhoosis ja üle 20 aasta Viimsi Keskkoolis. Koolitöö kõrvalt taastasin Rohuneeme kabeli ja haldan Rohuneeme kalmistut. Pean oluliseks tööd õpilastega ning püüan anda neile eluks vajalikke oskusi. Pööran tähelepanu meid ümbritsevale keskkonnale ning elukvaliteedi parandamisele Viimsis

Andres-Jaak Riit - nr. 180
Hea ja mõnus Viimsi!

Andres-Jaak on väikeettevõtja, Haabneeme Vee ja Teede juhatuse esimees, põline viimsilane, valla volikogu keskkonnakomisjoni ja heakorrakomisjoni liige. Andres-Jaak Riit: Rohealade ja rannaala ehituskeeluvööndite vähendamisele on maaomanike ja kinnisvaraarendajate poolt tugev surve. Seista selle eest, et otsuseid, mis vähendavad neid piiranguid ei tehtaks kergekäeliselt. Säilima peaks vähemalt tänane rohevõrgustik ja maalähedane elukeskkond. Ei toeta Viimsisse uute suurte korterelamukvartalite ehitamist. Meid kõiki puudutavate üldplaneeringu muudatustesse ja kujundamisse tuleks senisest enam kaasata kohalikku kogukonda. Pooldan igati väikesadamate korrastamist ja uute rajamist

Helle Hallika - nr. 181
Hea ja mõnus Viimsi!

Helle on hariduselt meedik ja pedagoog, töötanud nii tervishoius kui ka purjetamistreenerina, praegu pensionil, kuid jätkuvalt tegev väikelaevajuhtide koolitajana. Viimsiga on ta seotud olnud aastast 1958, viimased 13 aastat olnud ka Viimsi elanik. Helle tegutseb aktiivselt IRL-i väärikate ja -naisklubis , on valla sotsiaalkomisjoni liige ja korteriühistu juhatuse liige. Helle Hallika: Viimsi on mere vald, seetõttu pean oluliseks, et merelised oskused ei kaoks ning rannaäärsete külade ja valdade elanikud suudaks hakkama saada paadi, kaatri ning jahiga. Valla sotsiaalkomisjonis püüan kaasa aidata eakate ja puuetega inimeste probleemide lahendamisele, neist viimane on mulle väga südamelähedane, kuna meie peres on puudega inimene

Tanel Lään - nr. 182
Hea ja mõnus Viimsi!

Tanel on ajaloolane, lõpetanud nimeka Moskva Teatrikunsti Instituudi GITIS-e, juhtinud mitut muuseumi. Ta on Eesti Lavastajate Liidu, Kindral Johan Laidoneri Seltsi, Eesti Lipu Seltsi, Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi ja Eesti Muuseumiühingu liige. Meie valla üks suurimaid kultuurikantse ja turismimagneteid on Rannarahva muuseum. Kuivõrd Viimsi ajaloos väärib tähelepanu ka kalandus püüan muuseumit aidata Kirovi kalurikolhoosi ajalooteaduslikus uurimustöös

Antti Ränisoo - nr. 183
Hea ja mõnus Viimsi!

Antti on õppinud Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis teedeehitust ning Eesti Mereakadeemias hüdrograafiainseneriks. Ta on töötanud Tallinna Teed AS töödejuhatajana, eriteenistuses, müügijuhi ja arendusdirektorina, praegu eraettevõtja. Antti on abielus ja kolme lapse isa. Viimsi on tema kodukohaks 12 aastat. Antti Ränisoo: Leian, et prügivedu peaks olema tasuta kogu Viimsi valla elanikele. Samuti võib kaaluda ka kütte- või elektrikulude hüvitamist, sest need moodustavad märkimisväärse osa kogukuludest. Kindlasti pean ka vajalikuks, et loodussõbralikus Viimsi vallas väheneksid raietööd ning säiliksid põlismetsad